Arvamuse esitamine Pakendiseaduse muutmise eelnõule
Zero Waste Estonia koos ettevõtete ja organisatsioonidega esitab käesolevaga arvamuse Pakendiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (nr 26-0806) kohta. Üldiselt toetame eelnõu suunda, mis viib Eesti õiguse kooskõlla Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2025/40 ning tugevdab jäätmetekke vähendamise ja korduskasutuse edendamise põhimõtteid.
Tunnustame ja toetame, et käesolev eelnõu ja sellega seotud muudatused aitavad tagada EL otsekohalduva määruse (EL) 2025/40 rakendamise, sätestades määruse kohaldamiseks vajalikud täpsustused ning pädevus- ja menetlusnormid ühtse rakenduspraktika tagamiseks.
Euroopa Liidus, sealhulgas Eestis, on jäätmehierarhia olnud seadustes suunanäitaja juba alates 2008. aastast. Ometi ei ole Eestis näha märkimisväärseid investeeringuid lahendustesse, mis aitaksid lõpptarbijal jäätmeteket vähendada.
Arvestades, et EL määrused on otsekohalduvad, on ettevõtetel ja teistel osapooltel olnud võimalik tutvuda määruses sätestatud mõistete, ootuste ja nõuetega juba alates 22. jaanuarist 2025, mil määrus avaldati Euroopa Liidu Teatajas. Seega ei ole vajalik kõikide määruses mainitud mõistete dubleerimine käesoleva eelnõu raames.
1. Ühekordsete pakendite tarbimise vähendamine
Toetame senise kohustuse kaotamist koostada ühekordselt kasutatavate plastist toidupakendite ja joogitopside tarbimise vähendamise tegevuskavasid. Ettevõtjatel oli 13.02.2023 vastu võetud Jäätmeseaduse, pakendiseaduse ja tubakaseaduse muutmise seadusega võimalus rakendada meetmeid, mis sobivad kõige paremini nende sektori spetsiifikaga, et tagada ühekordsete pakendite tarbimise ambitsioonikas ja pidev vähenemine vastavalt jäätmepoliitika üldistele eesmärkidele, eriti jäätmetekke vältimisele. Seaduse § 39⁶ kohaselt oli turuosalistele teada, et 2024. aasta lõpuks toimub meetmete järelhindamine. Praxis’e 2024. aasta analüüs näitab, et suure osa Eesti pakendiettevõtete tegevuskavad olid:
ebapiisavate ja mittemõõdetavate eesmärkidega;
nõrga või puuduva seiresüsteemiga;
madala ambitsiooniga võrreldes seaduses sätestatud eesmärkidega.
Seetõttu on põhjendatud liikuda tegevuskavadelt vahetult kohaldatavate nõuete juurde, mis vähendavad halduskoormust ning muudavad nõuded selgemaks ja ühtsemaks.
2. Tootjavastutus ja kulude hüvitamine
Teatavate plasti sisaldavate ühekordselt kasutatavate toodete kulude hüvitamise kohustus on otseselt kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2025/40 eesmärkidega, mis rõhutavad jäätmetekke vähendamist, korduskasutuse suurendamist ja tootjavastutuse tugevdamist. Hüvitatavad kulud arvutatakse proportsionaalselt tootja turule lastud ühekordsete plasttoodete osakaaluga jäätmevoos, mis tähendab, et suurema jäätmetekke põhjustajad kannavad ka suurema kulukohustuse.
Selline lähenemine suunab tootjaid vähendama ühekordsete plasttoodete kasutamist, kuna nende jäätmetest tingitud kulud tuleb tootjal endal kanda. Mida rohkem tootja panustab korduskasutuspakenditesse, seda väiksemaks muutub tema kohustus hüvitada avaliku ruumi jäätmekäitluskulusid — seega toimib süsteem tõhusa ja proportsionaalse stiimulina jäätmetekke vähendamiseks ning korduskasutuse edendamiseks, mis on määruse 2025/40 keskne eesmärk.
3. Korduskasutuse edendamine müügikohas ja kaugmüügis
Toetame järgmisi eelnõus esitatud muudatusi:
3.1. § 5⁴ — Ühekordselt kasutatavate kaasamüügipakendite tasuta andmise keeld
Müügikohas ei tohi ühekordselt kasutatavaid kaasamüügipakendeid tasuta anda.
See on kooskõlas määruse põhimõttega, et tarbijatel peab olema võimalus osta toitu ja jooki korduskasutatavates või oma anumates tingimustel, mis ei ole ebasoodsamad ühekorrapakendites pakutavate toodete tingimustest. Samuti on see kooskõlas Artikkel 28 punkt 3 „Ettevõtjad, kes pakuvad võimalust osta tooteid taastäitmise kaudu, tagavad, et kui taastäitejaamades pakutakse lõppkasutajale pakendeid või anumaid, ei antaks neid pakendeid ja anumaid tasuta, kui need ei vasta VI lisas sätestatud nõuetele, või neid pakutaks tagatisrahasüsteemi osana.“
3.2. § 5 5 — Toidu ja joogi serveerimise nõude ja söögiriistade kasutamise piirangud ning korduskasutuse tingimused müügikohas ja avalikul üritusel
(1) Müügikohas on kohapeal toidu ja joogi tarbimiseks lubatud kasutada üksnes korduskasutatavaid anumaid ja söögiriistu.
(2) Avalikul üritusel on lubatud toidu ja joogi serveerimiseks kasutada üksnes korduskasutatavaid anumaid ja söögiriistu.
(3) Korduskasutatavate anumate ja söögiriistade kasutamise eest ei või lõppkasutajalt küsida tagastamatut lisatasu. Lubatud on rakendada tagatisrahasüsteemi, mille puhul tagastatakse tagatisraha lõppkasutajale täies ulatuses, kui ta anuma või söögiriista tagastab.
3.3. § 5 6 Korduskasutuspakendi võimaldamise tingimused toidu ja joogi kaugmüügil ning vahendusteenuse kaudu
(1) Digiplatvorm või muu vahendusteenuse osutaja, kes võimaldab lõppkasutajal tellida HORECA sektoris valmistatud külmi või kuumi jooke või valmistoite koos kohaletoimetamisega, peab tagama tehnilise lahenduse, mis võimaldab lõppkasutajal tellimuse esitamisel valida, kas toode toimetatakse ühekorrapakendis või korduskasutussüsteemi kuuluvas korduskasutuspakendis, tingimusel et vastav võimalus on lõppturustaja poolt pakkumisse lisatud.
(2) Korduskasutussüsteemi kuuluvas korduskasutuspakendis pakutava toote eest ei või lõppkasutajalt nõuda kõrgemat hinda võrreldes samaväärse toote müügiga ühekorrapakendis.
(3) Korduskasutuspakendi puhul on lubatud rakendada tagatisrahasüsteemi, mille kohaselt tagastatakse tagatisraha lõppkasutajale täies ulatuses, kui ta pakendi tagastab.
Euroopas on tehtud mitmeid piloote, analüüse ning uuringuid jäätmetekkevähendamise võimaluste, mõjude kohta. Eesti olukord ei ole niivõrd unikaalne, et iga eelnõu punkti kohta tuleks tellida eraldi analüüs.
Näiteks on olemas ülevaade, kuidas olemasolevat panditaara tagastussüsteemi kohandada korduskasutusnõude vastu võtmiseks.
4. Ettepanekud seletuskirja täpsustamiseks
Palume kaaluda seletuskirja täpsustamist, et oleks üheselt selge, millistele tegevuskohtadele uus regulatsioon laieneb ning millistel juhtudel kohustus rakendub.
4.1. Meelelahutusasutuste näited ja toitlustuse pakkumine
§ 55 lõike 1 kohaselt:
(1) Müügikohas on kohapeal toidu ja joogi tarbimiseks lubatud kasutada üksnes korduskasutatavaid anumaid ja söögiriistu.
Seletuskirjas on toodud näidetena kinod, spaad ja ööklubid. Soovitame loetellu lisada ka muud ürituste korraldamiseks ja vaba aja veetmiseks kasutatavad asutused, näiteks peokeskused, mängutoad ja kultuurimajad, kus toimub kohapealne toidu ja joogi pakkumine.
Selline täpsustus aitab tagada ettevõtjate võrdse kohtlemise ning väldib olukorda, kus sisuliselt sarnase tegevusega asutusi käsitletakse üksnes näidisloetelu erinevuse tõttu erinevalt. Samuti vähendab see riski, et seletuskirjas toodud näiteid tõlgendatakse ammendava loeteluna.
Näiteks võiks sõnastus olla järgmine:
"...laiendada korduskasutustavasid avalikelt üritustelt ka meelelahutusasutustesse (nt kinod, spaad, ööklubid, peokeskused, mängutoad, kultuurimajad ja muud asutused, kus toimub kohapeal suletud süsteemis toidu ja/või joogi pakkumine)."
4.2. Samas võiks seletuskirjas selgelt välja tuua, et § 55 kohaldub juhtudel, kui ettevõtja ise pakub või serveerib kohapealseks tarbimiseks toitu või jooki.
Näiteks võiks lisada järgmise selgituse:
Käesolev säte reguleerib ettevõtja poolt kohapealseks tarbimiseks pakutava toidu ja joogi serveerimist. Kui ettevõtja osutab üksnes ruumi renditeenust ning klient korraldab eraürituse, tuues ise kaasa toidu, joogi ja nõud, ei kohaldu § 55 sellisele tegevusele. Kui aga ettevõtja pakub peopaketi või muu teenuse osana (nt valmistab peoruumi rentijale toitu mängukeskuses olev kohvik) kohapeal tarbitavat toitu või jooki, tuleb selle serveerimisel kasutada korduskasutatavaid anumaid ja söögiriistu.
Selline täpsustus aitaks vältida ebaselgust näiteks laste mängutubade, peokeskuste, konverentsikeskuste, kultuurimajade ja teiste ruumirenditeenust pakkuvate ettevõtjate puhul. Samuti väldiks see tõlgendust, et regulatsioon sekkub eraürituste korraldamisse. Samal ajal oleks selge, et toitlustusteenust osutavad ettevõtted – sealhulgas laste mängutoad, kes pakuvad sünnipäevapakette koos toitlustusega – peavad kohapealseks tarbimiseks kasutama korduskasutatavaid anumaid ja söögiriistu.
Laste mängutoad ja peokeskused on oma olemuselt suletud süsteemid, kus korduskasutuslahenduste rakendamine on praktiliselt hästi korraldatav ning kus regulaarsete tekib märkimisväärne kogus ühekordseid nõusid.
4.3. Joogiautomaatide käsitlemine
Mõiste: joogiautomaat – iseteeninduslik müügiautomaat, millest väljastatakse tasu eest või tasuta valmisjooke, sealhulgas kohvi, teed, kakaod, vett, karastusjooke või muid jooke. Joogiautomaat võib paikneda hoones või avalikus väliruumis.
Palume täpsustada seletuskirjas joogiautomaatide käsitlust ning nende seost § 55 ja § 5⁶ regulatsioonidega.
Praeguse sõnastuse järgi võib joogiautomaat olla käsitatav müügikohana, kuid ei ole selge, millal käsitatakse automaadist ostetud jooki kohapealse tarbimisena ning millal kaasamüügina.
Teeme ettepaneku lähtuda järgmistest põhimõtetest:
Kui joogiautomaat asub tänaval või muus avalikus linnaruumis, on tegemist olemuslikult kaasamüügiga. Sellisel juhul peaks kohalduma § 5⁶ ning ettevõtja peaks pakkuma jooki ka korduskasutussüsteemi kuuluvas korduskasutuspakendis kooskõlas ELi pakendi- ja pakendijäätmete määrusega.
Kui joogiautomaat asub siseruumis (nt spordihoones, koolis, haiglas, kontorihoones või kaubanduskeskuses), tarbitakse jook valdavalt kohapeal. Sellisel juhul võiks seda käsitada kohapealse tarbimisena, millele kohaldub § 55 lõige 1 ning jook tuleks serveerida üksnes korduskasutatavas topsis.
Kui siseruumis toimub avalik üritus, kohaldub lisaks ka § 55 lõige 2, mille kohaselt on avalikul üritusel lubatud kasutada üksnes korduskasutatavaid anumaid ja söögiriistu.
5. Sanktsioonid ja järelevalve
Toetame, et eelnõus täpsustatakse vastutust ja rikkumiste korral kasutusele võetavaid meetmeid. Sanktsioonid on vajalikud, et korduskasutus ei jääks deklaratiivseks. Ilma järelevalve ja trahvideta jääksid paljud ettevõtted mugavalt ühekorrapakendite juurde.
6. Registreerimis- ja aruandluskohustus
Registreerimis- ja aruandluskohustus, mis laieneb kõigile tootjatele, kes teevad pakendi või pakendatud toote esmakordselt kättesaadavaks EL liikmesriigi turul, on Zero Waste Estonia hinnangul põhjendatud. Ühtne tootjaregister toetab vabaturu toimimist, kuna loob läbipaistva ja võrdselt kohaldatava süsteemi kõigile ettevõtetele ning väldib liikmesriikide erinevaid nõudeid. Kord aastas raporteerimine on meie hinnangul miinimum, mida kohustusena kehtestada.
Kõigil osapooltel on võimalik rääkida kaasa ja teha ettepanekuid:
kuidas ELi riikides laiendatud tootjavastutuse skeemide osi pakendite osas täiendada;
kuidas luua ELi riikides tootjate register;
millised peaksid olema tootjate kohustused anda aru oma riiklikele süsteemidele, jne.
Zero Waste Estonia hinnangul eelnõu toetab jäätmetekke vähendamist, korduskasutuse edendamist ja tootjavastutuse tugevdamist ning on kooskõlas määruse (EL) 2025/40 eesmärkidega. Toetame eelnõu vastuvõtmist ning oleme valmis panustama edasisse arutelusse ja rakendusetappidesse.
Arvamuse koostaja:
Kristiina Kerge, Zero Waste Estonia SA
kristiina.kerge@zwee.org
Tel: +372 56566592
Arvamuse seisukohti toetavad:
Liina Kanarbik, Greensession OÜ
Katarina Papp, Ökopere OÜ
Kadrin Pintson, MTÜ Lähme Nulli
Janek Balõnski, Ringo Eco OÜ
