Rääkides ringmajandusest räägime ka inimeste tervisest

Autor: Kadri Kalle, konverentsi programmijuht

Selle-aastane Eesti Zero Waste konverents, järjekorras juba neljas, keskendub süsteemimuutusele – mis tegevused päriselt aitaks meil jõuda raiskavast tooda-tarbi-viska ära majandusest loodusressursse väärtustava süsteemini.

Konverentsil tulevad jutuks süsteemimuutuse erinevad tahud: kuidas aidata uutel ringsetel algatustel saada elujõuluseks, millised takistused peavad selleks kaduma ja kuidas peavad muutuma meie mõttemustrid. Lisaks saab tutvuda erinevate organisatsioonidega Eestist ja Euroopast, kes mingil moel meile tuttavaid, kuid kahjulikke, struktuure nügivad või isegi lõhuvad.

Kuigi teemade ring on lai, on mitme organisatsiooni puhul ühiseks nimetajaks inimeste tervis ja selle kaitse. Healthcare Without Harm Europe on organisatsioon, mis töötab selle nimel, et tervishoiusüsteem ka tervikuna seisaks inimeste tervise eest – näiteks kuidas mõjutab ravimite tootmine inimesi, kes elavad nende tehaste läheduses. Intrigeerivamaks mõtteks on ehk see, et kui ühekordse plasti debatis tihti tervishoid on see sektor, kus väidetavalt ühekordsust hügieeni põhjendusega vältida ei saa, siis näitab Healtcare Without Harm Europe töö haiglate ja arstidega seda, et ka siin on mitmeid võimalusi muutuseks ning et ühekordsed esemed ja hügieen ei pruugi olla üks ja sama asi.

Suitsetamise mõju tervisele on ühiskonnas juba ammu teada, ning selle vastu võitlemine on olnud pea sama vana. Kuid ka siin on seos ressursikasutusega: sigaretikonid on küll väiksed, kuid tervikuna suur reostusallikas. Kuna sigaretifiltrid ei kaitse ka suitsetaja tervist, on isegi WHO nõustunud, et need võiks ära keelata. Action on Smoking and Health on Suurbritannias juba aastakümneid tegutsenud organisatsioon, kes on teinud tööd nii sigaretttide reklaami kui siseruumides suitsetamise piiramisel. Praegu on nende suurimaks kampaaniaks sigarettide müügi keelamine inimestele, kes on sündinud pärast aastat 2009, et suitsetamine üldse ühiskonnast kaoks.

Jäätmepõletustehaste mõjust kohalikele elanikele räägib täpsemalt Prantsusmaal tegutsev organisatsioon Collectif3R, mis võitleb selle vastu, et ei laiendataks Pariisi lähedal paiknevat Euroopa suurimat jäätmepõletustehast. Kuigi jäätmetest energia saamine võib tunduda paljudele hea lahendus, on lisaks sellele, et siis ringluse asemel ressursid hoopiski hävitatakse, jäätmepõletusel ka arvestatav tervisemõju. Collectif3R esindaja jagab lugusid, mida nad oma uuringutes on leidnud ja kuidas isegi kõigile regulatsioonidele vastavad filtride ei suuda kinni püüda tervisele kahjulikke aineid.

Mõeldes ka vaimsele tervisele, on konverentsil kohal ka Peaasja vaimse tervise kohvik, kus osalejad saavad jagada oma muret läbipõlemisi, ärevuse või muude vaimse tervise küsimuste osas.

Konverentsil saab Elava Raamatukogu raames tutvuda ka veel Soomes tegutseva toidujagamisorganisatsiooni ja ringset tekstiilisüsteemi arendava koostöövõrgustikaga, lisaks Tallinna Ringmajanduskeskuse, Eesti Tootjavastustusorganisatsiooni ning Euroopa Komisjoni Eesti esindusega. Elav Raamatukogu on formaat, kus inimesed (või organisatsioonid) jagavad oma lugu, kogemust, vaatenurka mingis konkreetses valdkonnas ja teevad seda vabas ja informaalses õhkkonnas, väikestes arutelugruppides. Tutvu kõigi Elava Raamatukogu organisatsioonidega siin.

Next
Next

Estonian Song Festival sustainability story – Conversation with Elike Saviorg