Tekstiilijäätmete uus ajastu: kas oleme valmis ringmajanduseks?
Alates käesoleva aasta 1. jaanuarist kehtib Eestis kohustus koguda tekstiilijäätmeid liigiti. Selle nõude kehtestamine oli ette teada juba aastaid tagasi, tuginedes Euroopa Liidu liikmesriikide kokkulepetele. Mitmes riigis, näiteks Prantsusmaal (alates 2008. aastast) ja Lätis (alates 2002. aastast), on tekstiilide tootjatele juba kehtestatud tootjavastutuse süsteem, mis hõlmab hüljatud rõivaste kogumist, ringlussevõttu või nende kordus- ja taaskasutuse korraldamist.
Eestis ei ole tekstiilide tootjavastutuse süsteemi seni veel loodud. Kohustus jäätmeid liigiti koguda on jäetud kohalike omavalitsuste korraldada. Abiks on näiteks Zero Waste Europe’i juhend, mis toetab süsteemi edukat juurutamist (vt joonis 1). Enamikus omavalitsustes saab tekstiile viia jäätmejaamadesse, kus nende üleandmine toimub tavaliselt tasu eest. Kohusetundlik ja keskkonnateadlik inimene võib seda paar korda teha, kuid kui peavoolumeediast kostub, et kogutud tekstiilid põletatakse nagunii, võib motivatsioon selliseid käike jätkata kiiresti kaduda.
Joonis 1. „Kuidas linnades tekstiilijäätmeid koguda?“ on omavalitsustele mõeldud juhend, milles esitatakse kuus keskset küsimust jäätmehierarhiat austava ja kohalikku taaskasutust toetava eraldi kogumissüsteemi edukaks juurutamiseks. Kuigi universaalset lahendust pole, oleme tuvastanud peamised edutegurid, mida kohalikud otsustajad peaksid arvestama, alates laiendatud tootjavastutusest (EPR) ja sidusrühmade kaasamisest kuni kogumisega seotud tehniliste küsimusteni.
Õnneks ei ole olukord siiski lootusetu. Eestis on algatatud mitmeid projekte, loodud uusi idufirmasid ning tehtud koostööd ülikoolide teadlastega, et arendada toimivaid lahendusi kasvavale probleemile. Tekstiilitootmine on pidevas kasvutrendis ning arvestades, et see on üks väheseid sektoreid, kus hinnad on viimase 30 aasta jooksul langenud, ei ole meil põhjust eeldada tarbimise vähenemist lähitulevikus.
Zero Waste Estonia ja Saku vald osalevad STICT-EU projektis, mille eesmärk on ennetada tekstiilijäätmete teket ning edendada ringmajanduse põhimõtete rakendamist. Üheks projekti olulisimaks alaeesmärgiks on kohalike omavalitsuste võimestamine: aidata neil luua andmepõhiseid mudeleid, mis toetavad tõhusamat tekstiilijäätmete kogumist, sorteerimist, ringlussevõttu ja parandamist.
Kevade hakul viisime läbi küsitluse, et kaardistada peamised murekohad ning selgitada välja, millistes valdkondades soovitakse täiendavat tuge. Kuigi tekstiilidega seotud probleemid võivad tunduda suuremahulised ja keerukad, vajatakse abi sageli just väga praktilistes ja käegakatsutavates teemades. Puudus on usaldusväärsest infovoost heade praktikate kohta – sellest, mida kuskil juba tehakse ja mis on osutunud edukaks. Huvi tuntakse ka selle vastu, kuidas kogukonnad on suutnud ühise pingutuse kaudu luua toimiva süsteemi tekstiilide väärindamiseks.
Samuti soovitakse tuge erinevate sündmuste korraldamisel – olgu selleks parandustöötoad, riiete vahetused, ümberdisainimise üritused või muu kaasav tegevus.
Sellele vajadusele vastamiseks korraldasime 1. aprillil kohalike omavalitsuste esindajatele seminari tekstiiliringluse teemal, koostöös Eesti Jäätmehoolduskeskusega nende Paide peakontoris. Seminaril osales 21 kohaliku omavalitsuse esindajat ning sisu kujundasime vastavalt küsitlusest saadud sisendile, eesmärgiga pakkuda praktilist tuge ja luua koostööplatvorm, mis toetab süsteemset muutust ning teadmiste ja kogemuste jagamist omavalitsuste vahel.
Seminari avasime rahvusvaheliste näidetega, mida tutvustas Dr Kerli Kant Hvass, kes on töötanud tekstiilisektoris üle 20 aasta ning juhib Taanis ringmajanduse nõustamisettevõtet Revaluate. Seejärel keskendusime Eesti tasandile, kus Auli Uiboupin (Vägi mood – www.v2gi.com) jagas inspireerivaid kohalikke kogemusi ja tõi esile mitmeid koostöövõimalusi.
Päeva teises pooles astusid üles organisatsioonid Sõbralt Sõbrale ja Samaaria, kes tutvustasid oma tegevusi teise ringi rõivaste müügis ning tõid näiteid, kuidas vabaühendused saavad panustada süsteemsetesse muutustesse nii kogumises kui ka taaskasutuse ja sotsiaalse mõju loomises.
Kokkuvõttes võib öelda, et tõeliselt kestlik muutus tekstiilide ringluses sõltub aktiivsest koostööst, toimivate tegevusjuhiste loomisest ning teadlikkuse tõstmisest kõigil tasanditel. Ainult nii saame liikuda jätkusuutliku ja ressursitõhusa tuleviku suunas.
Kirjutanud Mirell Merirand, STICT projekti kordinaator
