Aga mis siis, kui muutus algab hoopis meie suhtumisest riietesse?

Kirjutanud Mirell Merirand, STICT projekti tekstiilivaldkonna ekspert

Viimase kahe aasta jooksul oleme STICT projekti raames vaadanud tekstiiliteemasid väga erinevate nurkade alt. Oleme tegelenud kõigega alates riiete ukselt uksele kogumisest kuni isetoimiva ringlustoani. Sinna vahele on mahtunud metsik hulk arutelusid, paranduskohvikuid, riiete vahetuse sündmusi, frustratsiooni ultrakiirmoe üha laieneva leviku pärast ja kohati ka päris suurt jõuetust.

Ühel hetkel otsustasime kõik need emotsioonid endast välja rääkida. Ja just sellest sündis midagi ootamatut – arusaamine, et me pole võib-olla tegelenud probleemi juurpõhjusega. Oleme keskendunud sellele, mida teha rõivastega siis, kui neid enam ei vajata, kuid palju vähem sellele, miks me üldse nii palju riideid ostame, kuidas me nendesse suhtume ja millist rolli need meie elus mängivad.

Sealt läks asi huvitavaks. Ja nagu heade mõtetega ikka juhtub, selgus peagi, et me pole sugugi ainsad, kes selles suunas mõtlema on hakanud.

Riietus on üllatavalt isiklik ja emotsionaalne teema. See mõjutab meie enesetunnet, enesekindlust ja eneseväljendust, kuid selle mõju kipume sageli alahindama. Võib-olla peitubki osa lahendusest selles, et õpime riietesse ja oma garderoobi suhtuma teadlikumalt – mitte ainult keskkonna, vaid ka iseenda heaolu silmas pidades.

Just seda tahamegi edaspidi rohkem avada: milline on meie suhe riietega ja kuidas saaksime selle kaudu muuta nii oma tarbimisharjumusi kui ka enesetunnet? Alustame sellest, kuidas riietus meid mõjutab ja mida võiksime oma stiili kohta paremini teada.

Riietus on midagi enamat kui lihtsalt riided – see mõjutab meie enesetunnet ja enesekindlust

Kas oled kunagi märganud, kuidas üks rõivakomplekt paneb sind end enesekindlalt ja säravalt tundma, samal ajal kui teine ei tekita sinus üldse head tunnet? Riietus ei ole pelgalt praktiline vajadus või viis end ilmastiku eest kaitsta. See on ka eneseväljenduse vahend, mis aitab meil väljendada oma isikupära, toetab enesekindlust ja mõjutab seda, kuidas me ennast ning teisi inimesi tajume.

Nutika stiili ekspert Kaie Kaas-Ojavere sõnul võivad rõivad ja aksessuaarid aidata meil saada selleks, kelleks soovime. Teadlikult valitud riietus võib toetada meie energiat, enesekindlust ja rollitunnet ning anda meile just sellise tõuke, mida konkreetsel hetkel vajame.

Millist sõnumit sinu riietus kannab?

Riietus räägib sageli meie eest juba enne, kui oleme jõudnud sõnagi lausuda. See mõjutab esmamuljet ja seda, millisena teised meid näevad. Kuid sama oluline on see, millise tunde loob riietus meis endis.

Kaie toob esile, et riietuse mõju enesetundele on uuritud ka teaduslikes katsetes, sealhulgas tuntud valge kitli katses, mis käsitleb riietuse seost inimese mõtlemise ja käitumisega. See tuletab meelde, et rõivastel võib olla meie jaoks tähendus, mis ulatub kaugemale nende välimusest.

Seepärast tasub aeg-ajalt endalt küsida: kuidas ma tahan mõjuda? Millist energiat soovin ruumi tuua? Ja kõige olulisem – kuidas ma tahan ennast tunda? Need küsimused aitavad riietumisel liikuda juhuslikest valikutest teadlikuma stiili poole.

Leia oma stiil kolme sõnaga

Oma stiili kujundamine ei pea algama uute riiete ostmisest. Esimene samm võib olla hoopis iseenda parem tundmaõppimine.

Kaie soovitab mõelda, milline on sinu stiili eesmärk ja milline tahaksid ideaalis välja näha. Hea harjutus on kirjeldada oma stiili kolme sõnaga. Kas need võiksid olla näiteks elegantne, loomulik ja mugav? Või hoopis julge, mänguline ja omanäoline?

Kolm märksõna annavad suuna, mille järgi edaspidi rõivaid valida ja omavahel kombineerida. Nii on lihtsam märgata, millised esemed toetavad sinu soovitud kuvandit ja millised jäävad garderoobis lihtsalt ruumi võtma.

Neli detaili, mis aitavad terviku luua

Hästi toimiva stiili aluseks on neli olulist elementi: siluett, värvid, kangad ja materjalid ning detailid. Kui need omavahel sobivad, on lihtsam luua terviklikku ja just enda jaoks toimivat välimust.

• Siluett ja lõige. Oma kehakuju tundmine aitab valida rõivaid, mis loovad harmoonilise üldmulje. Isegi väga ilus rõivaese ei pruugi mõjuda kõige paremini, kui selle lõige ei sobi kandja proportsioonidega. Kui tead, millised lõiked sind toetavad, muutub ka ostlemine lihtsamaks.

• Värvid. Õiged toonid võivad muuta näo säravamaks ja jume elavamaks, samas kui ebasobiv värv võib muuta üldmulje väsinumaks. Kaie soovitab katsetada värve peegli ees ning jälgida, millised toonid panevad sind särama ja millised muudavad sind kahvatumaks.

• Kangad ja materjalid. Lisaks välimusele on oluline ka see, kuidas rõivas seljas tundub ja langeb. Riiete ning keha vahele võiks jääda veidi õhku – rõivas ei pea alati olema tihedalt vastu keha. Mõõdukas vabadus ja hästi langev materjal võivad muuta üldmulje kergemaks ning loomulikumaks.

• Detailid. Sageli peitub just väikestes nüanssides erinevus hea ja väga hea tulemuse vahel. Kaeluse kuju, õlajoon, seeliku või pükste pikkus, jalanõude puhtus ning koti suurus mõjutavad tervikut rohkem, kui esmapilgul arvata võiks.

Näiteks võivad liiga pikad või lotendavad püksid muuta jalad visuaalselt lühemaks. Väga suur ja massiivne kott võib aga väiksema kehaehitusega inimese juures kogu üldmuljes domineerima hakata. Need on väikesed tähelepanekud, kuid nende optiline mõju on märgatav.

Garderoob, mis töötab sinu kasuks

Hea garderoob ei tähenda tingimata suurt hulka rõivaid ega pidevat uute trendidega kaasas käimist. Oluline on hoopis see, et riided sobiksid sinu keha, elustiili ja eesmärkidega.

Kui tead, millised lõiked, värvid ja materjalid sind toetavad, muutub rõivaste kombineerimine lihtsamaks. Samuti on kergem teha teadlikke ostuotsuseid ning vältida olukorda, kus kapp on riideid täis, kuid selga pole ikkagi midagi panna.

Kõige olulisem on aga see, et riietus ei peaks sind piirama, vaid toetama. See võiks aidata sul tunda end oma kehas hästi, väljendada seda, kes sa oled, ning liikuda enesekindlalt oma eesmärkide poole.

Võib-olla tasubki järgmine kord garderoobi avades küsida endalt mitte ainult „Mida ma täna selga panen?“, vaid ka „Kas see toetab inimest, kes ma tahan olla?“