Mis takistab Eesti ringsetel lahendustel välisturgudele jõudmast?
8.septembril toimus konverentsil RING 2026 Zero Waste Estonia töötuba „Ringsete toodete eksport – õnnestumised ja õppetunnid“. Töötuba juhtisid Kristiina Kerge ja Marianne Sepp ning oma kogemusi jagas külalisena Anni Ojokas.
Töötoa eesmärk oli vaadata ettevõtjate pilgu läbi, mis aitab ringseid tooteid ja teenuseid välisturgudele viia ning millised takistused seda praegu pidurdavad. Arutelu põhjal joonistus üsna selgelt välja, et probleem ei ole huvipuuduses. Paljudel ettevõtetel on olemas toode või teenus, ambitsioon ja potentsiaalne turg, kuid puudu on toest, mis aitaks järgmiste sammude riske vähendada.
Kõige sagedamini toodi välja vajadust valideerimise, pilootprojektide, sertifitseerimise, kohalike partnerite, toimiva logistika ja nõudlust loovate hangete järele.
Hea lahendus ei müü ennast ise
Mitme arutatud lahenduse puhul ei olnud küsimus selles, kas toode või teenus võiks välisturul toimida, vaid selles, kuidas seda usaldusväärselt tõendada.
Näiteks toodi välja lahendusi, kus tööstusjääkidest valmistatakse uut materjali, mida saaks kasutada fossiilse toorme asemel. Sellise lahenduse järgmine samm eeldab aga valideerimist kogu väärtusahela ulatuses: kas materjal vastab kliendi nõuetele, kas selle omadused on piisavalt tõendatud ning kas seda saab kasutada erinevates rakendustes.
Sarnaselt vajavad uued tehnoloogilised lahendused sageli enne rahvusvahelisele turule jõudmist rakendusuuringuid ja pilootprojekte. Väikese ettevõtte jaoks võib see olla aga liiga suur investeering, mida üksi kanda.
Ringne eksport tähendab sageli terve süsteemi eksportimist
Ringse lahenduse eksport ei tähenda alati lihtsalt ühe toote teise riiki saatmist. Kui lahendus eeldab kohapealset tootmist, hooldust, tagastussüsteemi või kindlatele keskkonnanõuetele vastavaid partnereid, muutub oluliseks kohaliku võrgustiku olemasolu. Partnerite leidmine, nende võimekuse hindamine ja kultuuriliste erinevustega arvestamine võivad olla sama olulised kui toode või teenus ise.
Toodi välja, et väikeste ja nišitoodete puhul võib pudelikaelaks saada logistika. Väikese koguse tootmine ja transport võib olla ebaproportsionaalselt kallis ning vajaks koostööd teiste ettevõtetega, näiteks ühiseid tarneahelaid või transpordilahendusi.
Õiged kontaktid on sama olulised kui õige toode
Uuele turule sisenemisel toodi olulise teemana välja ka kohalike kontaktide ja usaldusväärsete partnerite leidmine. Kaugematel turgudel võib palju abi olla Eesti saatkondadest ja suursaadikutest – nende kaudu saab leida õigeid kontakte, saada kohaliku turu kohta taustainfot ning mõnel juhul korraldada kohtumisi ka saatkonna ruumides. See annab ettevõttele kohe juurde usaldusväärsust ja aitab esimesi uksi avada.
Partnerite ja võimalike klientide leidmisel tasub kasutada ka Enterprise Europe Networki ning Eesti Kaubandus-Tööstuskoja võrgustikku. Hea kohalik kontakt võib olla see lüli, mis aitab turu kohta kogutud teadmisel muutuda päris kohtumiseks, piloodiks või koostööks.
Sertifikaat aitab ainult siis, kui turg seda mõistab
Ühelt poolt võib usaldusväärne sertifikaat olla oluline viis tõendada toote või teenuse kvaliteeti ja kestlikkust. Teiselt poolt ei pruugi märgis uuel turul olla tuntud ning ettevõte peab tegema lisatööd selle väärtuse selgitamiseks.
See tähendab, et sertifikaat üksi ei loo konkurentsieelist. Väärtus tekib siis, kui see aitab kliendil otsust teha ja vähendab tema jaoks riski.
Avalik sektor saab aidata nõudlust tekitada
Kui avalik sektor eelistab hangetes lahendusi, mis kasutavad teisest tooret, vähendavad ressursikasutust või aitavad vältida jäätmeteket, tekib ettevõtetele oluline esimene koduturu referents. See aitab lahendust testida, parandada ja välisturule pakkuda.
Keskkonnahoidlik hange ei ole seega ainult keskkonnapoliitika instrument, vaid võib olla ka ettevõtlus- ja ekspordipoliitika tööriist.
Millist tuge ettevõtjad ootavad?
Ekspordi toetamisel võiks keskenduda eelkõige tegevustele, mis aitavad vähendada ettevõtja riski enne suure investeeringu või uuele turule sisenemise otsust.
Kõige rohkem oodati tuge:
rakendusuuringute ja pilootprojektide rahastamiseks;
sertifitseerimise ja tõendamise toetamiseks;
kohalike partnerite leidmiseks;
konsortsiumide ja koostöövõrgustike loomiseks;
ühiste logistika- ja tarneahelalahenduste arendamiseks;
ning keskkonnahoidlike hangete kasutamiseks koduturu nõudluse ja referentside loomiseks.
Kokkuvõttes jäi töötoast kõlama üks oluline mõte: Eestis ei ole puudu ringmajanduse ideedest ega lahendustest. Puudu jääb sageli sillast, mis aitaks heal lahendusel muutuda skaleeritavaks ekspordipakkumiseks.
Just selle silla loomisel saavad riik, tugiorganisatsioonid, ettevõtted ja avalik sektor koos palju ära teha.
