„Korduskasutus või kaos?“ – esimese suvekuu vaatlused paljastavad segaduse

Zero Waste Estonia välivaatlused on toonud välja vastuolulise tegelikkuse – korduskasutatavad lahendused avalikel üritustel on küll üha nähtavamad, ent nende rakendamine on sageli süsteemitu, killustatud ja kommunikatsioonilt nõrk. Hoolimata keskkonnahoidlikest eesmärkidest ja õigusaktide nõuetest on suur osa sündmustest veel kaugel toimivast ringlussüsteemist.

Teadlikkuse tõus on nähtav, kuid teostus lonkab

Suve esimese kuu jooksul vaadeldud sündmused näitasid, et korduspakendite kasutamine on muutunud populaarsemaks. Nõudepesu korraldamine, korduskasutatavate topside kasutamine ja pakendite märgistamine olid kohal, kuid valdavalt väikese ulatusega. Sageli tugines süsteem usaldusele – klient pidi nõu ise tagasi tooma, ilma et oleks olemas tagastuspunkti, panti või muud kontrollmehhanismi. See tekitas segadust nii külastajate kui ka toitlustajate hulgas.

Süsteemid, mis ei toimi

Kõige suuremad vajakajäämised ilmnevadki ühtse süsteemi puudumises. Paljudel üritustel puudus määratud korduspakendi teenusepakkuja, mistõttu igal kauplejal oli oma lahendus – kui üldse. Tulemuseks on visuaalne ja sisuline kaos: kõrvuti võis kohata nii ühekordseid pabertaldrikuid kui ka korduskasutatavaid nõusid, ilma et külastajale oleks selge, kumb millal kehtib.

Lisaks puudub paljudel juhtudel nõude kogumise ja pesu süsteem. Mitmel juhul kasutati nn korduskasutatavaid nõusid, mis olid pärit tavapoest, ilma igasuguse garantiita nende vastupidavuse või ohutuse osas. Puudus ka arvestuse pidamine – ei teatud, kui palju nõusid kasutusse läks või tagasi tuli.

Paraku ei puudunud ka kauplejad ja korraldajad, kes sirge seljaga eiravad kehtivaid keskkonnanõudeid – näiteks kasutades toitlustusaladel spetsiaalseid prügikaste just ühekordsete nõude jaoks. Selline praktika mitte ainult ei lähe vastuollu seadusega, vaid normaliseerib ka ühekordsete lahenduste kasutamist olukorras, kus eesmärk peaks olema nende järkjärguline vähendamine ja asendamine korduskasutatavate süsteemidega.

Tagastuspunktid ja märgistus – sageli ebaefektiivsed

Mitmed sündmused kannatasid ka puuduliku jäätmekäitluslahenduse all. Prügikastid olid halvasti märgistatud või puudusid. Nõusid ja pandipakendeid leidus rohkelt segaolmeprügis. Selgete ja nähtavate tagastuspunktide puudumine vähendab korduskasutuse tõhusust ning suurendab kadude hulka.

Mõnel suuremal üritusel oli küll kasutusel ühtne süsteem (nt Round Cup), ent tagastuspunktide nappus tõi kaasa olukorra, kus külastajad lahkusid territooriumilt võttes nõud endaga või viskasid need minema.

Degusteerimised – suur hall ala

Degusteerimispraktikad on eraldi probleem. Nii laadal kui ka messidel pakuti tooteid tihti ühekordsetes plastpitsides, mida ei kogutud liigiti ega suunatud tagasi kasutusse. Seda hoolimata asjaolust, et seadus keelab plastisisaldusega ühekorranõud ja nõuab jäätmete liigiti kogumist.

Siiski leidus ka häid näiteid – üksikud tootjad kasutasid pitsklaase, mida koguti kohapeal kohe tagasi. Nende praktika näitas, et läbimõeldud lähenemine ei pea olema keeruline ega kulukas.

Kokkuvõte

Kuigi paljud korraldajad ja toitlustajad on liikumas keskkonnahoidlikemate ürituste suunas, on korduskasutuse praktika 2025. aasta suve alguses veel lapsekingades. Puudu jääb nii tahtest kui ka selgusest – süsteemid on sageli killustunud, märgistus ebapiisav ja tagastamisloogika arusaamatu.

Muutuste elluviimine ongi keeruline – seda oleme näinud tööohutuse, tuleohutuse ja muude nõuete rakendumisel. Nüüd on korduskasutuse aeg kätte jõudnud. Harjumine võtab aega, aga selge suunamine ja järjepidevus viivad sihile.

Positiivne on see, et need korraldajad ja kaupmehed, kes soovivad tegutseda keskkonnasõbralikult ning täita kehtivaid nõudeid, on suutnud turult leida ka toimivad lahendused. Need näited annavad põhjust loota, et teadlikkus ja hea praktika levivad laiemalt. Zero Waste Estonia jätkab suve jooksul vaatluste tegemist, et toetada muutust ja jagada edulugusid.

Lisaks on rõõmustav näha, et nii kohaliku omavalitsuse tasandil kui ka Keskkonnaameti poolt tehakse järelevalvet ning ka külastajad ise annavad üha enam tagasisidet. Surve ürituste korraldajatele keskkonnanõuete täitmiseks on selgelt kasvamas.