Ülemaailmsel “No Butts Day” koristuspäeval korjati miljon suitsukoni
5. juulil korjasid tuhanded vabatahtlikud üle kogu maailma tänavatelt ja loodusest kokku 964 000 suitsukoni. „No Butts Day“ ehk „Ei konidele päev“ on iga-aastane sündmus, mis mobiliseerib inimesi igast maailmajaost ning korraldajad kutsuvad valitsusi üles keelustama plastisisaldusega sigaretifiltrid.
„No Butts Day“ toimus juba 7. korda ning osalesid inimesed 25 riigist.
Tangide, kinnaste ja ämbritega varustatult korjati suitsukonisid Austraaliast Soomeni ja Kongost Kanadani. Korraldajate sõnul pole see päev mitte niivõrd koristuspäev kui poliitiline üleskutse: kõik vabatahtlikud nõuavad plastist sigaretifiltrite keelustamist.
Ettevõtmise kordinaator Bernadette Hakken selgitab: „Vastupidiselt sellele, mida tubakatööstus tahab meid uskuma panna, ei saa seda hiiglaslikku probleemi lahendada ainult teadlikkuse tõstmise ja koristamisega. Plastist filtrid tuleb lihtsalt keelustada – probleem on liiga suur.“
Hinnanguliselt satub igal sekundil loodusesse ja veekogudesse 100 000 suitsukoni. „Kui sa neid kord märkama hakkad, siis sa enam ei suuda neid mitte näha. Ja neid on igal pool,“ ütles üks vabatahtlik. Plastist filtreid leiti kõikjalt: mänguväljakutelt, haiglate eest, randadelt, parkidest, jõgedest ja ookeanidest. Isegi kohtades, mis nägid välja üsna puhtad, koguti konisid massiliselt. Üks kohalik poliitik tunnistas, et teadis suitsukonide probleemi olemasolust, aga mitte sellises ulatuses. „Konide korjamine on silmiavav ja šokeeriv kogemus. Probleemi mastaap on tõeliselt jahmatav,“ ütles ta.
Hiiglaslik mürgireostuse allikas
Peaaegu kõik sigaretifiltrid sisaldavad plasti. Looduses lagunedes muutuvad need mikroplastiks ja eritavad tuhandeid mürgiseid kemikaale, sealhulgas pestitsiide, arseeni ja raskemetalle. Organisatsiooni No Plastic Filter hiljuti käivitatud kampaania sõnul on filtrid kujundatud nii, et neid visataks maha. „Sellepärast jõuabki kuni kaks kolmandikku filtritest loodusesse. Ja isegi kui 90% kasutatud filtritest visataks prügikasti, tähendaks see siiski, et iga päev satub keskkonda sadu miljoneid filtreid,“ ütleb kampaania juht Karl Beerenfenger.
Filter ei kaitse suitsetajat
Paljud eeldavad, et filtrid muudavad suitsetamise tervislikumaks. Tegelikkuses võib efekt olla vastupidine – filtreeritud sigaretid võivad suurendada terviseriske. Rahvatervise teadlane Yogi Hendlin Erasmus University Rotterdamist selgitab: „Tubakatööstus põhjustas teadlikult tohutu keskkonnareostuse ja eksitas suitsetajaid, kui nad 1950ndatel plastfiltri kasutusele võtsid. On hästi dokumenteeritud, et suitsetajad tõmbavad sügavamalt, et filtrite mõju „kompenseerida“. Filter oli ja on kasutult toode – pelgalt turundustrikk sigarettide müügi suurendamiseks.“ Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) nimetas 2023. aastal sigaretifiltreid „probleemseks ja välditavaks plastiks“ ning kutsus valitsusi üle maailma üles need täielikult keelustama.
Beerenfenger lõpetab: „Tõde ilma filtrita on see, et meid kõiki on petetud. Poliitikutel ja otsustajatel on võimalus teha ajalugu, kaotades selle massiivse ja täiesti ebavajaliku mürgireostuse allika maailmast.“
Rohkem informatsiooni ja kampaanialeht: https://noplasticfilter.org/
