Kuidas luua garderoob, mida päriselt kannad? CARE projekti töötuba
CARE projekti viimast töötuba alustasime Harju-Risti Sõbra toas – kohas, kuhu kohalikud saavad tuua neile üleliigseks jäänud riideid ning sealt ka endale sobivaid esemeid kaasa võtta.
Vaatasime koos, millest inimesed loobuvad, sorteerisime riideid ja arutasime, miks mõni ese meiega koju kaasa tuleb. Vahel piisab sellest, et asi on ilus, tasuta või väga odav. Näiteks võib kalli brändi rõivas ühe euro eest tunduda liiga hea pakkumisena, et see lihtsalt maha jätta.
Aga hea küsimus on: kui ma poleks täna siia sattunud, kas ma oleksin üldse tundnud, et mul on seda vaja?
Pärast praktilist osa liikusime edasi Harju-Risti koguduse majja, kus jätkus päev koolitusega. Koos endise moelooja ja Kuldnõela võitja Piret Ilvesega rääkisime sellest, kuidas kujundada garderoob, mis päriselt meie elu ja harjumustega sobib.
Üks oluline mõte oli, et hea rõivas ei nõua kandmisel tähelepanu. Kui villane sügeleb või linane materjal lihtsalt ei sobi sulle, siis ei ole mõtet seda valida ainult sellepärast, et seda peetakse heaks või kestlikuks materjaliks.
Sama kehtib kapselgarderoobi kohta. See ei pea koosnema kindlatest „kohustuslikest“ esemetest. Kui sa ei kanna väikest musta kleiti või teksapükse, ei ole sul neid vaja ainult sellepärast, et mõni kapselgarderoobi nimekiri neid soovitab.
Arutelus kerkis esile ka huvitav tähelepanek: vahel kipuvad meie tavapärased kestlikud põhimõtted teatud olukordades kaduma.
Näiteks reisil. Seal tundub kõik kuidagi vabam – muutuvad söömisharjumused, päevakava ja tihti ka ostuotsused. Kohalikus poes või turul võib mõni ese tunduda täiesti hädavajalik lihtsalt sellepärast, et see sobib nii hästi sellesse hetke ja kohta.
Sama võib juhtuda spordiga. Uue spordiala juurde tundub sageli loomulik kuuluvat täiesti uus komplekt: eraldi riided, jalanõud, kott, varustus ja aksessuaarid. Tasub korraks küsida, milline osa sellest on päriselt vajalik ja milline lihtsalt ettekujutus sellest, mida selle ala harrastajal „peaks“ olema.
Seda „peaks“ tunnet tekitab sageli ka ühiskondlik surve. Mõte, et kuidas ma lähen samale üritusele teist aastat järjest sama kleidiga, võib tunduda täiesti loomulik, kuigi tegelikult ei ole riiete korduv kandmine midagi erakordset. Ka meedia võib sellist tunnet võimendada, kui tähelepanu pälvib see, et mõni avaliku elu tegelane on kandnud sama rõivast rohkem kui korra.
Enne kui ostad, küsi endalt
Mida oma kapist kannaksid, kui peaksid minema juba homme?
Mida oled varem kandnud sarnases olukorras?
Kas vajadus on ühekordne või pikaajaline?
Kas see on soov, vajadus, kohustus või surve?
Need küsimused aitavad teha vahet sellel, mida meil päriselt vaja on, ja sellel, mida me hetkes arvame end vajavat. Kui tegu on kohustuse või survega, saad jätakat kontrollnimekirjaga nr 2:
Kas on võimalik mitte järgida normi või ootust?
Mida tegelikult vajad - eset või mingit funktsiooni?
Mis juba olemas oleks?
Kuidas olemasolevat uues valguses näha? (teisiti kandmine, kombineerimine, ehted).
Kas saaksid kelleltki laenata?
“Luba uus rõivaese oma ellu ainult siis, kui annad sellele pikalt kasutust. “
Hea garderoob ja laiemalt kestlikum tarbimine ei tähenda rangete reeglite järgimist. Pigem oskust oma harjumusi märgata ja enne uut ostu korraks mõelda: kas ma päriselt vajan seda või tundub see lihtsalt praegu õige?
CARE on uuenduslik Horizon Europe projekt, mille eesmark on edendada säästvat eluviisi ja võidelda kliimamuutustega. Keskendudes igapäevastele toidu- ja riietumisega seotud harjumustele, aitab CARE esialgu 100 leibkonnal viies Euroopa riigis vähendada oma keskkonnamõju järgmise nelja aasta jooksul.
Projekti koduleht:
