Ukrainlastel on julgust isegi jäätmeteemades
23.-24. juulil viibisid Kadri ja Kristiina meie tiimist Lvivis, Ukrainas, Zero Waste Cities Foorumil, kus jagati kogemusi ja infot kuidas jäätmeid paremini majandada ning nende teket vähendada. Neid üllatas ukrainlaste elav huvi teema vastu ning liigutas positiivne suhtumine tulevikku ning muutustesse.
Fotod: Kate Badan
Me kõik teame, et ukrainlastel pole olnud lihtne. Linnad nagu Lviv on rindejoonest eemal ning nende igapäevaelu on üsna tavapärane, samas esitlesid oma jäätmevaldkonna häid näiteid konverentsil omavalitsuste esindajad linnadest Dergatši (Harkivi oblast) ja Herson (Hersoni oblast), mis ka praegu on rünnakute all.
Näiteks Hersoni linnavolikogu munitsipaalettevõte, mis on kogukonna olmejäätmete käitlemise süsteemi operaator, on vaatamata agressori rünnakutele pidevalt arendanud jäätmete kogumise süsteemi. Tänaseks on loodud kaalumiskompleks ning koos riikliku hädaabiteenistusega vabatahtlik tuletõrje. Ohtlike olmejäätmete vastuvõtmiseks on elanikele välja pandud abistav prügila ala skeem koos märgistusega ning arvestus toimub nii elektrooniliselt kui paberkandjal. Ettevõte kogub segaolmejäätmeid ja teiseseks toormeks sobivat paberit, klaasi ja PET-pudeleid, elanike soovil on paigaldatud eraldi kogumismahutid. Aktiivselt tegeletakse veel lammutusjäätmete liigiti kogumisega, mida agressiooni tõttu tekib kahjuks tihti.
Järgmiste sammudena on kavas:
käivitada prügila gaasieraldussüsteem;
alustada puidujäätmete purustamise ja brikettide tootmisega;
alustada biojäätmete kompostimisega.
Dergatši linna esindaja kirjeldas, mis tehtud ja tegemisel, vaatamata pidevatele julgeolekuriskidele piirkonnas. Lisaks põhiteenustele arendatakse uusi munitsipaalteenuseid, et luua alus kogukonna jätkusuutlikule tulevikule. Tema sõnul sõda ei välista vajadust luua kvaliteetne ja turvaline elukeskkond. Tänaseks on alustatud jäätmete liigiti kogumise taristu arendamist, käivitatud on esimesed pilootprojektid ja kujundatud strateegiline visioon edasisteks muudatusteks. Nende organisatsioon on järk-järgult muutumas jäätmekogumisoperaatorist täieõiguslikuks kogukonna arendajaks. Uus töömudel ühendab strateegiliste juhtimiste, kaasaegsete tehnoloogiate kasutusevõttu ja uute partnerluste loomist, et luua jätkusuutlik jäätmekäitlussüsteem.
Lisaks tehniliste lahenduste arendamisele toimub suhtlus elanikega, et luua muutust toetav kogukond ja viia elanikeni ajakohast infot. Linna esindaja sõnul aitab zero waste tee kogukonnal mitte ainult hoida puhtust, vaid muuta ka jäätmekäitluse lähenemisviisi. Vaatamat sõjaolukorrale püütakse vähendada jäätmeid ja luua elanikke kaasavaid lahendusi. Eesmärk on luua kaasaegne, ligipääsetav ja jätkusuutlik jäätmekäitlussüsteem, mis ühendab endas tõhusa infrastruktuuri, vastutustundliku käitumise ja elanike aktiivse osalemise.
Ettekande lõpus mainitud sõnum - “Puhas keskkond algab otsustest, meie otsus on tegutseda. Strgateegiast tegudeni, tegudest muutuseni!” - ilmestab hästi kogu foorumil valitsenud õhkkonda ja meelsust.
Taustaks on olune mainida, et Ukrainas on ühelt poolt käimas prügilate vastavusse viimine EL keskkonnanõuetega (sarnaselt oli Eestis 1990ndatel üle 300 prügila, mis järk-järgult suleti või parendati) ning samal ajal toimuvad Ukraina omavalitsustes jäätmetekke ennetusega seotud arendused.
Lisaks esitles konverentsil riiklik jäätmekäitluse ekspert ja omavalitsustevahelise jäätmekäitluse juht algatust, kus Ukraina võtab järk-järgult kasutusele Põhjamaade piktogrammide süsteemi jäätmete liigiti kogumiseks. Eestis kasutusel olevad piktogrammid lähtuvad samast loogikast.
Zero Waste Estonia poolt jagasid Kadri ja Kristiina konverentsil Eesti kogemusi korduskasutusnõude lahendustest üritustel ning meie pandipakendisüsteemist, lisaks tegid nad töötoa jäätmetekke vähendamise võimalustest, tuues näiteks meie toidujagamisalgatusi ning paranduskeskusi. Kõigi meie näidete vastu tunti elavat huvi. Konverentsi osalejateks olid peamiselt omavalitsuste esindajad, aga ka mõned vabaühendused, nende küsimused olid konkreetsed ja sisulised, millest paistis läbi huvi lahenduste rakendatavuse kohta Ukrainas.
Ukrainas on ka kolm linna alustanud Zero Waste linna sertifitseerimise teekonda - Hmelnõtskõi (Hmelnõtskõi oblast), Lutsk (Volõõnia oblast) ning sealsamas konverentsil oma kandidaadistaatuse avalikuks teinud Krasnosilka (Odessa oblast).
On huvitav mõelda, et Ukraina omavalitsused, kes pistavad rinda palju suuremate probleemidega (ka jäätmevaldkonnas) siiski vaatavad julgelt tulevikku ning teevad samme jäätmeteta majandamise suunas, samal ajal, kui Eestis pole meil ükski omavalitsus veel teinud otsust Zero Waste linna sertifikaati taotleda (Tallinn alustas küll protsessi, kuid pani selle kevadel pausile).
Konverents oli osa BEZWA2 projektist (Building the European Zero Waste Academy 2) – Erasmus+ rahastatud koostöö nelja organisatsiooni vahel eesmärgiga luua tugev haridusraamistik, mis toetab Euroopa Zero Waste linnade liikumist. Projektipartnerid on Mission Zero Academy, Ekologi brez meja, Zero Waste Alliance Ukraine, projektikoordinaator on Zero Waste Estonia.
Zero Waste Alliance Ukraine’i visioon on luua Ukraina, kus zero waste põhimõte on saanud elu normiks: ressursside raiskamist ja jäätmeteket minimeeritakse, et hoida inimeste tervist ja keskkonda.
Täname Meditsiinigrupp AS’i annetatud zguttide eest, mille Ukraina võitlejatele kaasa viisime.
