CARE toidukoolitus: Vähem piiranguid, rohkem teadlikke valikuid
Täna toimus Laulasmaal CARE projekti raames inspireeriv kohtumine toitumisnõustaja ning -terapeudi Victoria Palusaarega, kus keskendusime tervisliku toitumise, teadlike valikute ja igapäevase planeerimise teemadele. Päeva jooksul arutlesime selle üle, kuidas tervist toetav toitumine ei pea tähendama rangeid piiranguid, pidevat kalorite lugemist ega stressi tekitavaid reegleid. Vastupidi – tasakaalustatud ja kestlik toitumine saab olla lihtne, paindlik ja päriselt igapäevaellu sobituv.
Kohtumise keskmes oli mõtteviis, et tervislik suhe toiduga algab teadlikkusest ja mõõdukusest, mitte äärmustest. Rääkisime sellest, kuidas liiga jäigad „õige toitumise“ reeglid võivad tekitada pingeid ja nn „toidumüra“, kus mõtted keerlevad pidevalt söömise, piirangute ja süütunde ümber. Selle asemel julgustas Victoria vaatama toitumist avatuma pilguga ning leidma lahendusi, mis toetavad nii füüsilist kui ka vaimset heaolu.
Ühe teemana räägiti toidu kuumtöötlemisest ja sellest, kuidas õiged valmistusviisid aitavad organismil toitainetest rohkem kasu saada. Näiteks saime teada, et tomatist lükopeeni kättesaamiseks on oluline seda vähemalt korra kuumutada. Samuti omandame spinatist rauda vaid pärast kerget kuumtöötlemist – vahel piisab isegi sellest, kui valada spinatile korraks kuuma vett peale. Raua paremaks imendumiseks soovitatakse lisada juurde C-vitamiini sisaldavaid toiduaineid, näiteks sidrunimahla või paprikat. Samas rõhutati, et kuumutamise puhul on oluline vältida toidu üle töötlemist, et säiliksid võimalikult paljud kasulikud toitained.
Koolitusel toodi välja ka mitmeid olulisi fakte tänapäevase toitumise ja tervise kohta. Näiteks räägiti, et keskmine eestlane sööb aastas ligikaudu 70 kilogrammi lihatooteid, samas kui tervist toetav kogus võiks jääda umbes 20–30 kilogrammi juurde aastas ehk ligikaudu 370–570 grammi nädalas.
Peamised kehakaalu mõjutavad tegurid toodi välja järgmiselt:
Umbes 80% mõjutavad:
kiiresti imenduvad süsivesikud (lisatud suhkrud ja rafineeritud teraviljatooted);
sünteetilised glükoosi-fruktoosi siirupid (dekstroos, isoglükoos, maltodekstriin);
sünteetilised lisaained toidus, näiteks maitsetugevdajad, stabilisaatorid ja toiduvärvid;
liiga suur loomse toidu osakaal menüüs;
mikrobioota tasakaalutus ehk soolestiku bakterikoosluse häired, mida aitab tasakaalustada hapendatud toitude söömine.
Umbes 20% mõjutavad:
vähene liikumine;
stress ja vaimse tervise probleemid.
Kõlama jäi mitu lihtsat, kuid kasulikku soovitust – näiteks alustada hommikut klaasi toasooja veega, et keha ja seedimine saaksid rahulikult ärgata. Samuti soovitati vältida söögi kõrvale joomist, kuna see võib mõjutada seedimist. Selle asemel võiks vett juua enne sööki, söögikordade vahel või mõni aeg pärast söömist.
Koolitus pakkus palju praktilisi teadmisi, uusi vaatenurki ning kinnitust sellele, et tervislik toitumine ei pea olema keeruline ega piirav, vaid saab olla teadlik, tasakaalukas ja elu toetav osa meie igapäevast.
CARE on uuenduslik Horizon Europe projekt, mille eesmark on edendada säästvat eluviisi ja võidelda kliimamuutustega. Keskendudes igapäevastele toidu- ja riietumisega seotud harjumustele, aitab CARE esialgu 100 leibkonnal viies Euroopa riigis vähendada oma keskkonnamõju järgmise nelja aasta jooksul.
Projekti koduleht:
