Marianne Sepp: Miks me jätame kõige olulisema ütlemata?

Viimastel nädalatel on liikunud meedias uudised, mille on vallandanud RagnSellsi ja Keskkonnateenuste hinnatõus. Ootuspäraselt on teema tõstatanud kriitikat ja polariseerimist nii jäätmereformi kui jäätmekäitlejate suhtes, kuid kõige olulisem jäetud taaskord ütlemata.

Jäätmereformi eesmärk ei olnud kodumajapidamiste kulusid tõsta või süsteemi niisama ümber korraldada. Muutusi tehakse seepärast, et senine mudel ei ole enam jätkusuutlik.

Põletus- ja ladestustasusid ei tõstetud selleks, et Iru elektrijaam või prügilad kasumit teeniksid. Nende tasude eesmärk on muuta saastamine kallimaks ja suunata inimesi ning ettevõtteid rohkem ringsete lahenduste poole.

Samal ajal kui sotsiaalmeedias vallandus sõnasõda erinevate osapoolte vahel, kadus silmapiirilt see, mida sooviti saavutada. Kommunikeeriti selgelt, kuidas Kliimaministeeriumi kehtestatud ladestus- ja põletustasud viivad segaolmejäätmete käitlushinna väidetavalt pea kahekordseks (Rae valla näitel 7.19 eurolt -> 12.35 eurole), kuid ei mainitud üheski üleskutses, et ehk on aeg oma 660L segaolmejäätmete konteiner vahetada kahe väiksema vastu ja näiteks pakend eraldi koguda. Win-win, kulud ei lähe kahekordseks ja keskkonnamõju on samuti väiksem.

Vastavalt juulist kehtima hakkavatele seadusemuudatustele tõuseb tavajäätmete ladestamise saastetasu 90 euroni tonni kohta (varasemalt 30 eurolt), segaolmejäätmete põletamisel rakendub 60-eurone tonnihind ning sortimisjäägile kehtestatakse 40-eurone poletustasu.

Kui vaadata riikliku sortimisuuringu 2025. aasta andmeid, siis koosneb segaolmejäätmete sisu peamiselt järgmistest materjalidest:

  • 23% biojäätmed

  • 22% paber ja kartong

  • 38% pakendijäätmed

See tähendab, et suurem osa sellest, mis täna läheb segaolmesse, ei peaks sinna tegelikult üldse jõudma. Kui biojäätmed, pakendid ja paber/papp eraldi koguda, siis tekib kohe küsimus: kas on enam vaja suurt segaolme konteinerit?

See oligi üks jäätmereformi eesmärkidest. Sorteerida ja ringlusesse suunata. Ja kui sa sorteerid, siis sa saad rahas kokku hoida. Kui sa ei sorteeri ja paned musta kilekotti, mis läheb prügimäele või põletusjaama, siis sa maksadki rohkem. Nimetame selle näiteks laiskustasuks.

Mind üllatab kõige rohkem see, et kogu selle polariseerumise ja süüdlaste otsimise kõrval ei räägi peaaegu keegi sellest, kuhu me tegelikult jõuda tahame või millised lahendused on selleks juba loodud. Keskendume hinnatõusule ja küsimusele, kes on süüdi, kuid jätame tähelepanuta selle, kuidas päriselt vähem jäätmeid tekitada ja rohkem sorteerida.

Kui sa taipasid selle lugemise peale, et tahaksid sorteerima hakata, siis külastasime hiljuti TJT’d ja nende juurest saad kasutatud korralikud konteinerid poole hinnaga.

Previous
Previous

CARE toidukoolitus: Vähem piiranguid, rohkem teadlikke valikuid

Next
Next

Kaasamine: miks hirm ei tööta ja kuidas vältida rohepesu?